Mida tähendab sõna "inimlik"? Kas see on hea?
Inimlik on teha vigu. Sõita purjuspäi surnuks 3 inimest on inimlik. Panku röövida, sõdu pidada on inimlik - ükski loom nii ei tee. Mulle öeldakse "ole inimlik", "püüa olla inimlik", et panna mind tegema mida? Head? Kõmmutada inimesi?
Inimlik on teha vigu. Sõita purjuspäi surnuks 3 inimest on inimlik. Panku röövida, sõdu pidada on inimlik - ükski loom nii ei tee. Mulle öeldakse "ole inimlik", "püüa olla inimlik", et panna mind tegema mida? Head? Kõmmutada inimesi?
Nõustun kartesiaanlastega, et inimesel on eraldiseisev hing ning vaimne maailm. See annab mulle kindlust ning tagab ligipääsmatu privaatsääri, et kõik ei ole nii nagu paistab. Kena. Edasi.
Sõnadel on ka hing.
Seega ei ole minu arvates vajalik kasutada õigeid sõnu. Kui on õige (st. sul on isiklik aisting, vastav emotsioon) tunne, siis ei ole oluline, millised sõnad seda kirjeldavad. Tihti saame teiste mõtetest aru, võõrastest keeltest nt. ka sõnade tähendust teadmata. Kehakeel??? Panen silmad kinni, RTL2 käima, aiman, mis ekraanil. toimub. Ma ei räägi saksa keelt. Teiste sõnade tähendus on ju täiesti minu enda tõlgendada.
Seega ei ole minu arvates vajalik kasutada õigeid sõnu. Kui on õige (st. sul on isiklik aisting, vastav emotsioon) tunne, siis ei ole oluline, millised sõnad seda kirjeldavad. Tihti saame teiste mõtetest aru, võõrastest keeltest nt. ka sõnade tähendust teadmata. Kehakeel??? Panen silmad kinni, RTL2 käima, aiman, mis ekraanil. toimub. Ma ei räägi saksa keelt. Teiste sõnade tähendus on ju täiesti minu enda tõlgendada.
Näen närune ja väsinud välja, lonkan, ninast tilgub verd, ütlen, et mul on hea olla. Valetan? Kuidas on võimalik valetada kui sõnad on iseseisvad objektid. Sõnad on õiged, tunne on õige. See, mis on minu jaoks hea on ju täiesti minu otsus, minu tunne. Keegi ei tunne minu valu või õnnelikkust. Kas see ei ole minu põhiline hingerahutagav õigus otsustada, mida sõnad tähendavad?! Muidugi on absurdne mõelda, et meil igaühel võiks olla oma keel. See tähendaks, uute reeglite loomist milganes tekib vajadus.See ei oleks enam mäng, kus iga käik on reegel. Keeleprosektor Ludwig Wittgenstein arvas, et oma keelt peab tingimata saama õpetada, siis ta on see õige. Ma pigem õpetaks oma tundeid.
Herr Wittgenstein arvas enne, et sõnad omandavad tähenduse peale seda, kui nad on andnud mõnele objektile nime. Raske lugu minu arvates: objekt ei muutu sõna tähendus muutub või vastupidi sõna jääb samaks objekt on ammu miski muu. Tore, et ta hilisemates märgetes ümber mõtles, pidades sõna tähendust lihtsalt rollimänguks. Täna tähendan seda, homme teist. Draamatükk missugune - ühe sõna erinevad rollid samas keeles.
Sõna ei oma tähendust. Tähendus on olemas niikuinii. Sõnatagi. Seda on vaja tingimata meeles pidada. Sellist asja, et"meest sõnast" või "sõna mehest" ei ole olemas. On olemas mees ja on olemas sõna. Kaks täiesti eraldi asja.
Veidi segane on lugu selle keele funktsiooniga. Mis see on. Kui ta koguaeg muutub ja sõnade tähendus nii suhteline ja isiklik on ning kui lihtsalt seda üldises plaanis kapitaalselt muuta saab. Lisaks tuleb veel arvesse võtta erinevaid dimensioone, kujutlusvõimet, taustsüsteemi jne. jne. Oh.
No comments:
Post a Comment